Kuyaziwa ukuthi AmaSulumane akayidli ingulube, nokho, akuwona wodwa, kanjalo namaJuda awesiwo isibonelo bayayidla, ngani? Sizokhuluma ngakho kulesi sihloko, ngakho-ke uma unentshisekelo, hlala ufunda kancane.
Emasikweni ahlukene, ingulube ibonakala njengesilwane esingcolile, iyanqatshwa ngakho-ke ayidliwa. Ngakolunye uhlangothi, lapho amanye amasiko adla ingxenye ngayinye yengulube, njengoba bekungaba njalo ngeSpanishi.
inkolo nomphakathi
Imithetho yamaJuda, yamaSulumane kanye neyenkolo yobuKrestu inemvelaphi efanayo. Okusho ukuthi, bonke bahlanganyela iTestamente Elidala. Umehluko phakathi kwazo usemicikilishweni ehlukene kanye nezincazelo zaleyo mibhalo yokuqala evamile, kanye nakuleyo mibhalo ehambisanayo futhi eyenza izinkolo ezahlukene ziguquke.
Encwadini kaGenesise nekaLevitikusi, eminyakeni eyi-1500 ngaphambi kokufika koMprofethi uMuhammad, ingulube yayisivele yalahlwa njengesilwane esingcolile. Ngemva kwalokho uMuhammad uzosigcina lesi silwane njengesingcolile. Bobabili uYahweh no Allah bayakwenqabela ukudliwa kwengulube. Uma ungathanda ukufunda okwengeziwe mayelana nokuvinjelwa, ungabheka lesi sihloko ukuvinjelwa kwengulube emasikweni ahlukahlukene.
Isizathu sokuvinjelwa
Ingulube njengesilwane esingcolile
Ukuhlobanisa ingulube njengesilwane esingcolile noma esingcolile kulula. Kuyisilwane esiginqika odakeni, endle yaso futhi esidla cishe noma yini esiza endleleni yaso.
Ingulube isilwane ukuthi ayijuluki ngakho-ke ayikwazi ukulawula izinga lokushisa layo nganoma iyiphi enye indlela ngaphandle kodaka olusha. Lapho engenawo, kufanele asebenzise lokho angakwenza ukuze azilawule futhi ngezinye izikhathi kube yindle yakhe. Uma izinga lokushisa lithe xaxa, yilapho sizobona ukuthi izingulube ziyini.
Kodwa-ke, lokhu akufanele kube yisizathu sokuthi kungani sicabanga ukuthi isilwane asivunyelwe, kusukela nezinye izilwane zingenza okufanayo futhi abenqatshelwe yinkolo.
EMpumalanga Ephakathi, lapho kwaqala khona inkolo yobuJuda, izinga lokushisa liphezulu kakhulu futhi kungaba ngaphezu kokujwayelekile ukuthola izingulube ziginqika ngokuqhubekayo ukuze kudambise ukushisa. I ukwenqatshelwa kokusetshenziswa kwayo kufanele futhi sicabange ukuthi kungaba nezizathu zempilo umphakathi. Kuyaziwa ukuthi ngekhulu le-XNUMX udokotela nesazi semfundiso yenkolo esingumJuda, uMaimonides, waphinda wagcizelela ukubaluleka kokungasidli lesi silwane.

Ingulube kanye ne-trichinosis
Nokho, kufanele sisondele ngokuhamba kwesikhathi ukuze siqonde ukwenqatshelwa kwayo kwangempela. Kufanele sicabangele ukuthi siye saphawula ukuthi lezi zinkolo ezintathu zihlanganyela ekuqaleni kwazo, kodwa ezimbili kuphela zazo ezivimbela ukudliwa kwengulube.
Maphakathi nekhulu leminyaka I-XIX ithola ubudlelwano bokusetshenziswa kwengulube ne-trichinosis. Lesi yisifo esiyizilokazane esibangelwa ukudla inyama engaphekiwe noma engaphekiwe kahle, kakade equkethe izibungu ze-Trichinella spiralis futhi njengoba ingaphekiwe kahle, izibungu zihlala zisebenza.
Lesi silwane singasithola ezilwaneni ezahlukene njengebhere, i-walrus, impungushe, igundane, ihhashi, ibhubesi noma ingulube. Iziphi kulezi zilwane ezazidliwa kakhulu kulula ukuzithola. Kuyisizathu sokuthi kungani ukusetshenziswa kwengulube kwakuhlobene ngokuqondile ne-trichinosis.
kusukela kudala, inkolo ibiwumzila obaluleke kakhulu wokufundisa emiphakathini. Ngayo, kwachazwa okulungile, okungalungile kanye nezibonelo zokuziphatha okufanele zilandelwe ukuze kube nomphakathi omuhle. Ngendlela efanayo ngokumelene nezifo eziwumshayabhuqe, izifo, njll. inkolo yathatha isinyathelo ngale ndaba futhi ukuvimbela ukusetshenziswa kwengulube bekungaba kubalulekile ukuvimbela i-trichinosis.
Kufanele futhi sikucabangele lokho kwakunezinye izifo ezimbi kakhulu kune-trichinosis kusukela zaholela ekufeni futhi zadluliselwa yizilwane ezingavunyelwe. Ngakho-ke sisenesizathu sokuthi singaba nezinyonga ngandlela thize.
Ingulube kanye ne-ecosystem yaseMpumalanga Ephakathi
Ochwepheshe be-anthropological babonisa ukuthi kunesinye isizathu esenza ingulube ingavinjelwa futhi esihlobene nokugcinwa kwe-ecosystem ye-Middle East. Ezindaweni ezomile, izilwane ezijwayele ukujwayela kangcono izilwane ezelusayo njengezimvu, izimbuzi noma izinkomo. Izingulube zona zidinga amasimu nemifula.

Kulokhu kufanele sengeze lokho ezelusayo zingakhipha ukudla okwengeziwe njengobisi nezinto eziphuma kulo, kanye nesikhumba ngokwaso. Ngakolunye uhlangothi, ingulube uma iqhathaniswa nayo, yayikhiqiza inyama kuphela, inyama okwathi lapho isakhuluphalisiwe yadla izinto ezifanayo nezomuntu. Lokhu kuthathwa njengosongo ohlelweni lwendalo.
Esimeni esinjalo, ingulube encane yayingakhushulwa ukuze igweme inkinga kodwa ikwazi ukuyidla. Kodwa lokhu bekungaba ingulube isiphenduke ukudla okunethezeka ngakho-ke ukudla okuhlobene nezilingo. Ngaphambi kokufika kulokho inketho engcono kakhulu kwaba ukuyivimba.
Kungani ukusetshenziswa kwengulube kusanqatshelwe namuhla?
Amasiko amasiko yiwona asichazayo njengamasiko ahlukene futhi phakathi kwalawo masiko eyodwa ukudla. Impucuko ngayinye idle ukudla okufanayo kodwa okunye kuhluke kakhulu njengoba, ngenxa yezidingo zezilwane noma izitshalo, zakhiqizwa ezindaweni ezithile kuphela.
bonke siyaqhubeka nokugcina amasiko amasiko ethu, kungakhathalekile ukuthi siyakholelwa enkolweni yesiko lethu noma cha. Ngoba lawo masiko yiwona asichazayo, yikho esikujwayele, yikho esihlale sikubona futhi sihlangabezana nakho.
Ngendlela efanayo naleyo AmaSulumane namaJuda namanje abakayidli ingulube, eSpain ingulube bekungenye yezilwane zendabukoUkukhulisa ingulube eyodwa noma ezimbili emndenini kwakusho ukuba nokudla ubusika bonke. Kuyisizathu sokuthi yonke into ephuma kulesi silwane idliwe. Kuyiqiniso futhi ukuthi i-ecosystem yaseSpain ayifani neyaseMpumalanga Ephakathi, ngaphandle kwalokho ingulube ibingeke idliwe ngendlela edliwa ngayo.
Kungakhathaliseki umehluko wamasiko, nakuba yebo kufanele siqonde futhi sihloniphe ukuthi lo mehluko ukhona futhi okubalulekile kwabanye akuvunyelwe kwabanye.
Kuyini ukudla kwendabuko kwamaSulumane?
Kungenzeka ukuthi usazibuza ukuthi siyini isisekelo sokudla kwendabuko kwamaSulumane, ngakho-ke sizokuhlolisisa futhi.

Kumele siqonde njengokudla kwe-Islam lezo izindinganiso zokudla ezimiswa yinkolo yamaSulumane. Sizogxila engxenyeni evame kakhulu, nakuba kungase kube khona umehluko phakathi kwamaSulumane ahlukene.
Como Ukudla okungavunyelwe kukhona inyama yanoma yisiphi isilwane esesifile (esiqondwa ngokuthi ingcuba, lezo zilwane ezingakabulawanga ukuba zidliwe), igazi, ingulube kanye nanoma iyiphi inyama enikelwe komunye unkulunkulu ngaphandle kukaAllah. Iphinde isethwe ngokuthi ukusetshenziswa kweziphuzo ezidakayo akuvunyelwe (empeleni kubhekiselwa ekuphuzweni kwezidakwa, noma ngubani onikeza umuzwa wokudakwa). Kodwa-ke, i-Alevis eTürkiye iyabuvumela utshwala.
Ngasikhathi sinye ukuzingela akuvunyelwe ngesikhathi sohambo, ngaphandle kokudoba okuvunyelwe.
Ngaphezu kwalokhu, bayasungula imithetho yokubulala izilwane okumele zidliwe. Ukuklinywa, ukushaywa, ukuwiswa ukufa, ukubulawa ngokushaywa uphondo, noma ukubulawa esinye isilwane sasendle akuvunyelwe (labo abaqeqeshelwe ukuzingela bavunyelwe). Isilwane kufanele sibulawe ngenhlonipho, akufanele sihlupheke, singaboni inseba, futhi akufanele siqaphele ukuba khona kwegazi noma iphunga elivela ekuhlatshweni kwangaphambili.
Se bayakwenqabela nokudliwa kwezilwane ezinamazinyo: izinja, amabhere... futhi futhi izinyoni ezinezinzipho njengesikhova. Ukuze ujule emithethweni ye-Islam, ungabheka lesi sihloko umlando weBandla lamaKrestu.
Isetshenziswa kanjani yonke le mithetho yokungabi nengulube nokunye ukuvinjelwa?
Kunezitifiketi zokugunyazwa kwezindinganiso zamaSulumane: isitifiketi se-"halal". (okusho ukuthi "okusemthethweni" ngokudla). Imikhiqizo noma izindawo zokudlela ezinesitifiketi esishiwo zilandela imithetho yokudla esungulwe yiKoran.
Inkinga ingenzeka kulabo izindawo ezingezona zamaSulumane, lapho imikhiqizo ingaba ne-gelatin yengulube, isibonelo futhi kuba nzima nakakhulu ukulandela imithetho emiswe yiKoran.
Emhlabeni jikelele, "i-halal" imele ama-20% emakethe yokuhweba ngokudla.
Izitsha zendabuko zokudla kwama-Arabhu
kibe: ukubukeka kufana ne-meatball futhi kwenziwa ngenyama yewundlu, i-semolina nezinongo.
fatteh: Isitsha esenziwe ngesinkwa sama-Arabhu esithosiwe esiphundu esinqunywa sibe ngonxantathu futhi siniselwa ngeyogathi namaphuphu aphekiwe. Kuye ngendawo, amantongomane, i-coriander, i-garlic yengezwa.
Hummus: ukhilimu we-chickpea osudume umhlaba wonke futhi wakhiwe uphizi, i-tahini, ulamula namafutha omnqumo.

maqola: yenziwe ngelayisi, imifino, inkukhu noma iwundlu. Ukubukeka kufana ne-paella ngenxa yombala ophuzi evezayo.
Umzala: isidlo esenziwe nge-semolina kakolweni nesitshulu senyama nemifino ephekwe ku-steamer. Kuyisidlo esingaletha inqwaba yezinhlobonhlobo.

I-Baklava: uswidi ojwayelekile, owenziwe nge-nines echotshoziwe, inhlama ye-phyllo kanye nesiraphu.
falafel: singayibiza nge-chickpea croquette. Ngokuvamile kuhambisana ne-yogurt sauce.

Kunezitsha eziningi ezijwayelekile zokudla kwama-Arab futhi phakathi kwazo ziyahlukahluka kuye ngendawo lapho zivela khona. Kunoma yikuphi, sikukhuthaza ukuthi uzame lokhu kudla kwendabuko ukuze ufunde okwengeziwe mayelana nesiko. Njengoba sesibonile, isiko lesayithi ngalinye libonakala ku-gastronomy yalo.